Nädal algas üllatava koolipäevaga. Tunnid olid nagu tavaliselt, õpetaja rääkis midagi ja õpilased kuulasid. Naljakas erinevus koolis on see, et tunnis oli lubatud kasutada telefone, mille tõttu osad õpilased istusid osa tunnist niisama telefonis ning vaatasid instagrammi, kuid see ei olnud telefoni kasutamise tegelik mõte. Need on lubatud tunnis sellepärast, et kõik tunnid põhinevad selle ümber. Õpilastel puuduvad õpikud ja selle asemel õpetajad saadavad õppematerjalid whatsappi, kus õpilased neid tunni ajal loevad ja kasutavad.
Viimase tunni ajal toimus suur pidu. Ühel klassikaaslasel oli sünnipäev. Siin toimuvad sünnipäeva õnnesoovimised hoopis teistmoodi. Terve klass tõi kaasa igasuguseid magustoite, snäkke jne. ning viimase tunni ajal läks tähistamiseks. Pandi muusikat, söödi, joodi, tehti nalja ja tantsiti. Väga lahe oli! Lõpuks tegid kõik õpilased sünnipäeva lapsega pilti. Fun fact, Uruguays on traditsioon visata tüdrukuid munadega ja kirjutada tema nimi suurelt tänavale, kui ta saab 16.
Õhtul tuli isa koos minu vahtusvennaga ja läksime kõik koos tema töökohta. Kohale jõudes hakkasime kordamööda mängima lauatennist. Väga lõbus oli. Molemad mängisid väga hästi aga isa kõige paremini. Ta mängis nagu täielik profesionaal.
Järgmisel päeval oli koolipäev nagu ikka, ainukese erinevusega, et sõbrad kutsusid mind peale kooli võrkpalli mängima. Võrkpalliplats asus sõjaväebaasis. Seal leidsin oma sõbrad ja sain tuttavaks treeneriga. Peale selgitamist, et ma olen algaja ja ei oska üldse mängida, hakkas ta mind õpetama. Harjutasin umbes tund aega oma sõpradega ja siis läksin päris mängu. Meie tiim võitis! Ma sain isegi päris normaalseks selles mängus. Nüüd oskan servida ja palli edasi suunata. Mulle väga meeldis oma sõpradega koos võrkpalli mängida, täiesti uus kogemus. Pärast treeningut hängisime niisama sõjaväebaasis ringi.
Järgmisel päeval läksin oma klassikaaslastega välja, et teha oma kodutööd, mis oli antud välja hispaania keele õpetaja poolt. Pidime tegema video raamatu peategelase ajaloost. Mina ise seda raamatut lugenud ei ole aga see eest minu kaaslased olid. Hakkasime filmima ja imekombel sain peategelase rolli mina. Pidin rääkima hispaania keeles ja samal ajal näitlema. Ahh, see oli raske. Sain teksti alles video filmimise hetkeks teada, mille tõttu ajasin sõnad koguaeg sassi ja meelest ära, aga nalja sai. Saime väga palju naerda ja kõigil oli super tore. Mul ei ole nii lõbus olnud tükk aega. Kui saime kõik valmis läksime churrosid sööma. Üks kõige lahedamaid päevi üldse.
Järgmisel päeval, 25. augustil tähistasime Uruguay iseseisvumispäeva. Toimus suur paraad, kus oli näha politsei-, kiirabi- ja sõjaväeautosid, pluss kõige rohkem oli hobuseid. inimesed sõitsid hobustel kauboiriietuses ja huilgasid, kuidas jaksasid. Peale paraadi sain kokku oma sõpradega, kellega koos käisime linna peal ringi, nägime uusi kohti ja sõime. Kuulsime ka kohalikku Uruguay pilli, Candombet. Väga lahe ja huvitav päev oli.
Läksime hommikul isa maakoju, kus istutasime puid ja lilli. Ma sain isegi ühe puu ise kasvama panna. Isal on väga lahe maakodu, seal on võimalus mängida jalgpalli + tal on veel plaanis ehitada võrkpalliplats.
Õhtul mängisimeperega kaarte. Lisaks tuli kaarte mängima ka ema õepoeg. Mängisime hispaania kaartitega mängu nimega Conga. See oli väga lõbus mäng. Algul ei saanud ma sellest midagi aru, aga mõne aja pärast hakkasin aru saama. Igaüks pidi saama kokku paare. 3 kaarti olid ühes paaris. Paarid moodustasid kõik sama numbriga kaardid või numbrid 1-12 järjestikku ja samas mastis. Kellel oli kõige vähem paarituid kaarte, võitis.
Samal õhtul tegin perele pannkooke. Kõik ütlesid, et neile väga maitses. Pere oli päris üllatunud, kui ma ütlesin, et on vaja ainult nelja koostisosa.
Täna oli 28 august. Käisime perega Brasiilias pargis. Sain ronida kõrgele mäeotsa ja käia mööda ilusat järvekallast. Seal oli aeg iseendale, puhas õhk ja mõnus vaikus. Mäe otsast oli näha lahedaid vaateid ja väga tore oli oma perega bondida. Õhtul läksime isa töö juurde ja mängisime kõik koos lauatennist.
